Käsu peale ei lenda keegi

„Enne kommi ei saa, kui hakklihakaste söödud!“ – nii võiks võtta kokku Tartu lennujaama haldava SA Tallinna Lennujaama suhtumise lõunaeestlastesse. Selle suhtumise kohaselt ei lisandu Tartusse enne ühtegi uut lennuliini, kui praegu ainsa Helsingi liini täituvus pole vähemalt 70 protsenti. Aga mis siis, kui tartlasel pole vaja minna Helsingisse? Vaid näiteks Riiga, kust saab edasi lennata. Kohalikud mäletavad, kuidas veel mõne aasta eest sai nii Stockholmi, Riiga kui Tallinnasse.

Soomes pole pudrumägesid

Jah, ka Helsingist võib lennata edasi näiteks Aasiasse, aga Tartu-Helsingi lennuajad on kohalike sõnul ümberistumiseks katastroofilised. Tartlasest iduettevõtja, Mobi Labi juht Veiko Raime ütleb, et need on sätitud Soomest loodetavate turistide järgi, mitte siit maailma lendajatele mugavalt. Et lennata Tartust Helsingi kaudu Jaapanisse, peaks ta võtma Helsingis alati hotellitoa, sest lennugraafik lihtsalt ei sobi uute väljalendudega.

„Tartu on mõeldud väikese regionaalse lennujaamana. Selle eest, et ta toimib kehvasti, peavad eelkõige tartlased käima peegli eest läbi ja küsima, kes need siis õigupoolest olema peaksid, kes siia lendavad, kas tallinlased, riiakad või nemad ise,“ ütleb Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.

See on tõesti lihtne äriloogika – milline suurfirma tahaks ikka lennata kohta, kus teenuse vastu piisavalt huvi ei tunta? Paraku ei saa seda äriloogikat suruda peale tartlastele ja teistele lõunaeestlastele, sundides neid lendama Helsingisse, kui neil pole vaja sinna minna või edasilendamiseks on graafik sobimatu. Sellel on ju oma põhjus, miks selle ainsa liini täituvuski on napilt üle 50%.

Tartlased tahavad lennata

Tartu linnapea Urmas Klaas on veendunud, et Tartul on lennujaama vaja. Ka tartlased kinnitavad, et nad tahavad lennata. Neid ei saa süüdistada ainsa ülesseatud kandidaadi poolt mittehääletamises. Riia ei ole magustoit, mida Tallinn annab tartlastele pärast Helsingit. Käsu ja süüdistuste peale ei lenda keegi.